NARVA LINNAVALITSUS

MÄÄRUS

Narva 02.04.2008 nr 385

Narva Noorte Meremeeste Klubi põhimääruse kinnitamine


Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 30 lõike 1 punkti 2, 22 lõike 2, Huvikooli seaduse 7 loike 2, haridus- ja teadusministri
21.martsi 2007 määruse nr 24
Huviharidusstandard ja Narva Linnavolikogu 17.01.2008.a. määruse nr 5 alusel

1. Üldsatted

1.1 Narva Noorte Meremeeste Klubi (edaspidi kool) on haridusasutus, mis tegutseb munitsipaalhuvikoolina noorsootöö valdkonnas ning loob
huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekulgse arengu voimalused.

1.2. Narva Noorte Meremeeste Klubi pidaja on Narva linn.

1.3 Narva Noorte Meremeeste Klubi on Narva linna ametiasutuse hallatav asutus. Kooli
kõrgemalseisvaks ametiasutuseks on Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond (edaspidi
kõrgemalseisev ametiasutus).
Kool omab tööandja õigusi.

1.4     Kooli täielik nimi on Narva Noorte Meremeeste Klubi. Kooli lühike nimi on NNMK.

1.5     Kool asub Narvas. Kooli postiaadress on Viru 18, 20307 Narva, Ida-Virumaa.

1.6 Kool juhindub oma tegevuses Huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, kohaliku
omavalitsuse õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, kõrgemalseisva ametiasutuse juhataja
käskkirjadest ja teistest kehtivatest õigusaktidest.

1.7     Kooli õppekeelteks on eesti ja vene keel.

1.8     Koolil on oma pitsat ja sümboolika.

2. Tegevuse eesmark ja ülesanded

2.1      Kooli tegevuse eesmärk on luua võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetada noore
kujunemist hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.

2.2      Kooli ülesanneteks on:

 

1)      noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, eesmärgiga aidata kujuneda
isiksusel, kes mõtleb loovalt, oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata, suudab
valida, otsustada ja vastutust kanda, suudab analüüsida ümbritsevat tegelikkust, oskab teha tööd,
on valmis koostööks, mõistab teadmiste omandamise ja pidevõppe tähtsust ning oskab õppida;

2)      noortele huvihariduse andmine nende soovidest, vabast tahtest ja ettevalmistuse tasemest ning
noorte võrdsest kohtlemisest lähtuvalt;

3)      noortele huvialaga tegelemise ja selle tunnetamise rõõmu, eduelamuste ja tunnustuse
pakkumine;


4)     noorte arengu, tehnilise loomingu, iseseisvuse, omaalgatuse, initsiatiivi ja aktiivsuse
toetamine;

5)     noorte kasvatamine laevastiku parimates traditsioonides ja noortes merekultuuri, -eetika ja -
armastuse kasvatamine;

6)     noorte võimete ja annete avastamine ja kavakindel arendamine eesmärgiga võimaldada neil
hiljem j
ätkata professionaalset merealast haridust;

7)     noorte vaimse ja füüsilise tervise kujundamine;

8)     siseriiklike ja rahvusvaheliste koostöösuhete arendamine ühiste matkade, ekskursioonide,
spordilaagrite ja v
õistluste kaudu;

9)     õppereiside tegemine NNMK laevadel praktika läbiviimiseks, sealhulgas reisid ja matkad
sõudepurjelaevadel;

 

10)       koolile eraldatud ressursside sihiparäne ja mõistlik kasutamine huvihariduse kvaliteedi
tagamiseks;

11)       oma tegevuse kavakindel tutvustamine üldsusele;

12)       koolitöötajatele kaasaegsete töö-ja olmetingimuste tagamine ning võimaluste loomine
koolitöötajate erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks ja rakendamiseks;

13)       õppuritele tervisekaitse tagamine nende viibimise ajal koolis või teises kohas, kus on
organiseeritud õppetöö.

2.3 Vastavalt vajadusele ja võimalustele võib kool anda täiskasvanutele huviharidust.

3. Struktuur ja struktuuriuksuste ülesanded

3.1 Kooli tegevus on organiseeritud järgmiste osakondade kaupa:

1) õppeosakond. Õppeosakonda juhib direktori asetäitja õppealal. Õppeosakond jaguneb
omakorda järgmiselt:

-   spordiosakond, mille ülesanneteks on tervisliku eluviisi propageerimine, noortes spordi- ja
kehalise kasvatuse armastuse kasvatamine, merespordialade
õpetamine, üldfüüsilise
aktiivsuse arendamine, noore organismi tugevdamine ja karastamine, kooli meeskondade
spordimeisterlikkuse täiendamine erinevate tasandite võistlustes osalemise kaudu;

-   tehnikaosakond, mille ulesanneteks on tervisliku eluviisi propageerimine, huvi tehnika ja
mehhanismide vastu arendamine, tööarmastuse sisendamine, lihtsamate, keeruliste ja
raadiojuhtimisega laevamudelite tegemise õpetamine, lukksepa-, laudsepa- ja maalritöö ning
ohutu masinate ja elektrit
ööriistadega töö õpetamine;

-   üldkultuuri osakond, mille ülesandeks on tervisliku eluviisi propageerimine, huvi mere,
laevastiku ajaloo, merealade vastu arendamine, isiksuse üldkultuuri kujundamine, noorte
kujundamine multikultuurse ühiskonna konkurentsivõimelisteks liikmeteks, iseseisvuse
arendamine valikuvabaduse tingimustes, laevastiku ajaloost, laeva ehitusest, merealast,
merepraktikast teadmiste ja esmaste mereoskuste õpetamine;

 

-   professionaalse ettevalmistuse osakond, mille ülesandeks on noorte erialane ettevalmistus
teoreetilistel ja praktilistel tundidel;

-   laeva meeskond, kelle ülesandeks on noortele praktiliste oskuste õpetamine suvepraktika
perioodil;

2) majandusosakond, mida juhib direktori asetäitja majanduse alal.

3.3 Õppeosakonna ülesanneteks on:

1)     kooli õppe-ja kasvatustegevuse planeerimine, organiseerimine ja läbiviimine;

2)     õppekavade arendustoo korraldamine;

3)     metoodilise töö organiseerimine;

4)     kontroll õpperühmade töö üle;

5)     õpilaste arvestuse pidamine;

6)     kooli vastuvõtu organiseerimine;

7)     kooli tegevuse kvaliteedi kontroll ja hindamissüsteemi juurutamine;

8)     muud kooli õppe- ja kasvatustegevusega seotud ülesanded.


3.4 Majandusosakonna ülesanneteks on:

1)      kooli järjepideva funktsioneerimise tagamine ning majanduslik teenindamine;

2)      kooli vara korrashoiu ja säilitamise tagamine;

3)      hoonete ja rajatiste nõuetekohase sanitaarse olukorra ning ohutuse tagamine;

4)      kooli edukaks majanduslikuks tegevuseks vajaliku informatsiooni kogumine ja analüüsimine;

5)      muud kooli majandustegevusega seotud ülesanded.

4. Õppekorraldus

4.1 Kooli õppe- ja kasvatuskorraldus tugineb huvialade õppekavadel, mis koostatakse
huviharidusstandardi ja huviala riikliku raam
õppekava olemasolul ka selle alusel iga koolis
õpetatava huviala kohta, arvestades kooli eripära ja võimalusi.

4.2      Õppekavad on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavate tööplaanide ja teiste plaanide
koostamisel.

4.3      Huviala õppekavaga sätestatakse

 

1)      õppe-eesmärgid ja -kestus;

2)      õppeainete loend;

3)      ainekavad.

 

4.4  Huviala õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

4.5      Enne kinnitamist peavad õppekava eelnõu heaks kiitma kooli hoolekogu ja õppenoukogu.

4.6  Õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosusteemis seadusandlusega satestatud korras.

4.7  Ettepanekuid huviala oppekava muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks
tunnistamiseks võivad teha kõrgemalseisev ametiasutus, kooli hoolekogu voi õppenoukogu.

4.8      Tehtud ettepanekud kinnitab kooli direktor, kuulates eelnevalt ära õppenoukogu ja hoolekogu
arvamuse.

4.9      Õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast õppeperioodi lõppu.

 

4.10   Kooli huviala sulgemise ja uue huviala avamise üle otsustab kõrgemalseisev ametiasutus.

4.11         Kooli huviala sulgemisest võetakse vastu otsuse ning sellest teatatakse kirjalikult õppuritele,
lastevanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale vähemalt
neli kuud enne järgmise õppeperioodi algust.

4.12   Õpe koolis toimub ringides ja sektsioonide opperühmade kaupa ja individuaalselt.

4.13         Õppekorraldus põhineb plaaniparasel ja regulaarsel õppetool järgmistes astmetes:

 

-  esimese õppeaasta rühmad (algaste);

-  teise õppeaasta rühmad (täiendamise aste);

-  kolmanda ja enama õppeaasta rühmad (meisterlikkuse aste).

 

4.14   Esimese õppeaasta rühmade põhiline komplekteerimine toimub iga aasta 1. kuni 15.
septembrini.

4.15         Õpe koolis toimub õppuri tööst, alus-, põhi-, üldkesk-, kutse- ja kõrgharidust või tööalast
koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.


4.16    Õppetundide arv ja nende järjekord õppepaevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab
kooli direktor.

4.17    Kooli õppekorralduses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas
teoreetilised ja praktilised tunnid, loengud, kursused, seminarid, viktoriinid, temaatilised
ekskursioonid, laagrid, võistlused, matkad või mõni muu vorm.

4.18           Suvepraktika sisaldab ujumispraktikat õppelaevadel ja väikestel ujumisvahenditel ning
oppetööd, mis viiakse läbi laagrite, matkade, ekskursioonide, võistluste või mõne muu vormis.

5. Õppeperiood ja õppevaheajad

5.1        Õppe korraldamise aluseks on õppeaasta.

5.2        Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.

5.3        Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest.

5.4        Õppeperiood algab 1. septembril ja lõpeb üldjuhul 31. mail. Õppevaheaeg kestab üldjuhul 1.
juunist kuni 31. augustini.

5.5        Sõltuvalt huviala eripärast ja suvepraktika plaanist võivad teatud huvialade õpperühmadel
õ
ppevaheajad olla ka teisel ajal.

5.6        Õppeperiood ja õppevaheajad iga huviala jaoks kinnitab kooli direktor oma käskkirjaga igal
aastal hiljemalt l.septembriks.

6. Õppurid

6.1 Õppuril on õigus:

1)      tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal huvialade õppekavade, kooli põhimääruse
ning kodukorraga;

2)      nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust;

3)      osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses;

4)      moodustada õpilasomavalitsus ja osaleda selle tegevuses;

5)      õppida ühes või mitmes ringis;

6)      kasutada oppetööks vajalikku kooli inventari vastavalt otstarbele;

7)      kasutada muid seadusega kehtestatud õigusi.

6.2 Õppur on kohustatud:

1)     järgima kooli kodukorda;

2)     hoidma kooli kasutuses olevat vara, tagades selle võimalikult pika säilimise. Õppuri käsutusse
antud inventari eest kannab materiaalset vastutust lapsevanem (hooldaja) vastavalt
seadusandlusele;

3)     võtma korralikult õppekavaga määratud mahus osa õppetööst.

7. Koolitöötajad

7.1      Koolitöötajad on õppe-ja kasvatustegevusega seotud töötajad ja muud töötajad.

7.2      Koolitöötajatel on õigus:

 

1) saada teavet oma tööd ja töötingimusi puudutavate dokumentide ja kooli töö kohta;

2)      osaleda kvalifikatsiooni täiendamiseks korraldatud üritustel kooskõlas kooli eelarvega;

3)      avaldada arvamust ja ilmutada oma initsiatiivi kooli tööd ja arengut puudutavate küsimuste
lahendamisel;


4)     käsutada oma töös vajalikku kooli inventari vastavalt otstarbele;

5)     kasutada muid seadusega kehtestatud õigusi.

7.3 Koolitöötajad on kohustatud:

1)      töötama ausalt ja kohusetundlikult;

2)      täitma täpselt ja õigeaegselt pohimääruses, töölepingus ja ametijuhendis ettenähtud kohustusi;

3)      täitma kooli töösisekorraeeskirja, töödistsipliini ja tööohutuseeskirjade nõudeid;

4)      hoidma kooli inventari ja kasutama seda kehtestatud korras.

7.4 Muud koolitöötajate õigused, kohustused, tööülesanded ning vastutus sätestatakse kehtiva
seadusandluse, kooli töösisekorraeeskirja, ametijuhendi ja töölepinguga.

7.5 Õppekavade täitmiseks koostab kooli direktor iga õppeaasta alguses pedagoogiliste
koormuste kohta andmeid sisaldav tarifitseerimisnimekiri kooli antud otstarbeks oleva
töötasufondi piires ja esitab selle kõrgemalseisvale ametiasutusele kinnitamiseks.

7.6 Pedagoogi teatud ametijärgule vastavuse määramiseks korraldatakse tema atesteerimine.
Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab Haridus- ja Teadusministeerium.

8. Kooli direktor

8.1      Kooli juhib direktor,

8.2      Kooli direktor on kooli seaduslik esindaja oma töölepingu kehtivuse ajal. Direktoril on õigus
teha kooli kasuks tehinguid ulatuses, milles see on vajalik tema seaduses sätestatud ülesannete
täitmiseks.

8.3      Direktoril on kohustus anda aru kooli tegevusest kõrgemalseisvale ametiasutusele.

8.4      Direktor:

 

1) juhib kooli õppe-, majandus-ja finantstegevust;

2)      tagab kooli tulemusliku funktsioneerimise ja arenemise;

3)      vastutab kooli üldseisundi eest;

4)      kannab distsiplinaarvastutust kooli asjaajamise korraldamise ning rahaliste vahendite ja vara
sihtotstarbelise kasutamise eest;

5)      tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;

6)      sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud koolitöötajatega;

7)      kinnitab kooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;

8)      kinnitab huvialade õppekavad, nende muudatused, lisamise ja sulgemise;

9)      koostab kooli eelarveprojekti ning esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ja
kõrgemalseisvale ametiasutusele menetlemiseks eelarve kinnitamiseks Narva Linnavalitsuse
poolt;

 

10)       esitab vähemalt üks kord aastas kooli tegevuse aruande kooli hoolekogule ja
kõrgemalseisvale ametiasutusele;

11)       tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;

12)       tagab õpilaskonna ja töötajaskonna komplekteerimise;

13)       kinnitab koolitöötajate ametijuhendid ja tööalast suhtlemist korraldavad dokumendid;

14)       tagab õppekorralduse vastavuse kooli direktori poolt kinnitatud õppekavadele;

15)       tagab koolitöötajatele ja õppuritele ohutud töö -ja õppetingimused;

16)       annab välja oma pädevuse piires käskkirju;

17)       määrab vastavalt õppekavadele ja teistele dokumentidele pedagoogide koormused kooskõlas
pedagoogidega sõlmitud töölepingu tingimustega;

18)       kehtestab pedagoogidele ja teistele koolitöötajatele palgamäärad kehtivate
normatiivdokumentide alusel;


19)      koostab ja esitab kõrgemalseisva ametiasutuse juhatajale kinnitamiseks kooli
koosseisunimekirja.

20)      kinnitab kooli tunniplaani;

21)      kindlustab seaduste, Eesti Vabariigi normatiivaktide ja kohaliku omavalitsuse õigusaktide
täitmise koolis;

22)      täidab muid seaduses ja kooli pohimääruses sätestatud kohustusi.

 

8.5       Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab Narva Linnavalitsus
konkursi.

8.6       Töölepingu kooli direktoriga sõlmib, muudab, peatab Narva linnapea või selleks tema poolt
volitatud ametiisik.

8.7       Direktori äraolekul asendab teda kõigi direktori õiguste ja kohustustega direktori asetäitja
õ
ppetöö alal, viimase äraolekul kõrgemalseisva ametiasutuse juhataja käskkirjaga määratud isik.

9. Õppenõukogu töökord

9.1        Koolil on õppenoukogu, kelle ülesandeks on kooli põhitegevuse analüüsimine ja hindamine
ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

9.2        Kooli õppenõukogu liikmed on õppe-ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.

9.3        Õppenõukogu tööd juhatab kooli direktor.

9.4        Kooli direktor kinnitab õppenõukogu koosseisu õppeaasta alguses ning teeb selles vajaduse
korral õppeaasta jooksul muudatusi.

9.5        Õppenõukogu töövorm on koosolek.

9.6        Õppenõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kolm korda
õ
ppeaastas.

9.7        Õppenõukogu kutsub kokku kooli direktor.

9.8        Õppenõukogu:

 

1) arutab kooli arengu-ja tegevuskavasid;

2)      arutab kooli õ-ja kasvatustöö arendamisega seotud küsimusi, õ-ja kasvatustöö
eesmärke ning ülesandeid ja võtab vastu sellekohaseid otsuseid;

3)      analüüsib õ-ja kasvatustööd, pedagoogide enesetäiendamist ning annab hinnangu selle
tulemuslikkusele ja pakub välja meetmeid kooli töö parandamiseks ja täiustamiseks;

4)      arutab õppekavade rakendamisega seotud küsimusi ja võtab vastu sellekohaseid otsuseid;

5)      arutab muid õppekorralduse ning õppurite arenguga seotud küsimusi ning annab hinnangu
õ
ppetulemustele.

9.9 Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja
protokollija. Koosoleku protokolli märgitakse:

1)      koosoleku toimumise kuupäev, alguse ja lõpu kellaeg.

2)      koosoleku toimumise koht;

3)      koosoleku juhataja nimi;

4)      koosolekust osa võtnud ning koosolekult puudunud õppenõukogu liikmete nimed ning
koosolekule kutsutud isikute nimed koos ametinimetustega;

5)      kinnitatud päevakord;

6)      sõnavõtjate nimed ja sõnavõtu lühike sisu;

7)      vastuvõetud otsused.


9.10        Õppenõoukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu
liikmetest.

9.11        Päevakorras märgitud otsuseid võtab õppenõukogu vastu hääletamise teel. Otsus on vastu
võetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu.

9.12        Õppenõukogu koosoleku juhataja vastutab langetatud otsuste vastavuse eest kooli tööd
korraldatavatele õigusaktidele ning juhib tähelepanu kõrvalekaldumistele varem langetatud
otsustest.

10. Hoolekogu töökord

10.1        Kooli hoolekogu on kooli juures tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust
ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja kõrgemalseisvale ametiasutusele kooli arengu, vara ja
eelarvega seotud küsimustes.

10.2        Hoolekogu moodustamise kord, koosseis ja ülesanded on kehtestatud seadusandlusega.

10.3        Hoolekogu koosseisu kinnitab kooli direktori ettepanekul Narva Linnavalitsus.

10.4        Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu kinnitamist kutsub kokku kooli direktor.
Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees.

10.5        Hoolekogu esimees valitakse hoolekogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte
enamusega. Esimehe kandidaadi võib üles seada iga hoolekogu liige. Esimehe kandidaadi
seadmiseks peab kandidaat andma suulise nõusoleku.

10.6        Hoolekogu esimehe valimised korraldab esimesel koosolekul kooli direktor.

10.7        Hoolekogu töövorm on koosolek.

10.8        Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.

10.9        Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord õppeaasta iga kolme kuu eest.
Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.

10.10 Hoolekogu teeb üksikküsimustes otsuseid.

10.11 Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole hoolekogu
liikmetest.

10.12         Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt
hääletab üle poole koosolekul viibivatest liikmetest. Hoolekogu poolt vastuvõetud otsused
fikseeritakse hoolekogu protokollis.

10.13         Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku
algul protokollija. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele
õigusaktidele. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.

10.14         Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa kooli direktor, kes on
hoolekogu ees aruandekohustuslik. Teised isikud võivad võtta hoolekogu koosolekust osa
hoolekogu esimehe loal või kutsel.


11. Kooli vara ja finantsmajanduslik tegevus

11.1 Kooli vara on talle sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud
munitsipaalvara. Nimetatud vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub Narva
Linnavolikogu ja Narva Linnavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktide alusel.

11.2       Koolil on Narva linna eelarves iseseisev eelarve.

11.3       Kooli eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, kooli põhitegevusega
seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, sihtasutustelt laekunud summadest,
annetustest ja kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest
ning muudest vahenditest.

11.4       Õppimine koolis on tasuline. Õppetasu piirnormid ja suurused ning õppetasust vabastamise
ning soodustuse andmise tingimused kinnitatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

11.5       Raamatupidamist teostatakse õigusaktidega kehtestatud korras.

11.6       Kooli finantstegevust juhib ja kooli eelarve täitmise eest vastutab kooli direktor.

12. Asjaajamise alused

12.1 Asjaajamine koolis toimub lähtuvalt kehtivatest asjaajamise korraldust reguleerivatest
seadustest ja õigusaktidest.

12.2        Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

12.3        Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab kooli direktor
käskkirjaga.

13. Järelevalve ja aruandlus

13.1        Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse seadusandlusega
sätestatud korras.

13.2        Järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse, otstarbekuse ning õigusaktide
täitmise üle teostab Narva Linnavolikogu, Narva Linnavalitsus ja kõrgemalseisev ametiasutus
vastavuses kehtivate õigusaktidega.

13.3        Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalveorgani
määratud tähtpäevaks.

13.4        Kooli finantsmajanduslikku tegevust kontrollivad Narva Linnavalitsuse Rahandusamet ja
Narva Linnavolikogu Revisjonikomisjon,

13.5        Kool esitab oma tegevuse kohta statistilised ja eelarve täitmise aruanded kehtiva
seadusandlusega, Narva Linnavolikogu ja Narva Linnavalitsuse õigusaktidega kehtestatud
tähtaegadel ja korras.


14. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

14.1 Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Narva Linnavolikogu ja
korraldab kõrgemalseisev ametiasutus.

14.2 Kooli ümberkorraldamine põhimääruse tähenduses seisneb kooli ühinemises või jagunemises.
Kool ühineb või jaguneb järgmiselt:

1) kool ühendatakse teise huvikooliga, kusjuures ühendatavad asutused lõpetavad tegevuse ja nende
baasil moodustatakse uus huvikool;

2)     kool liidetakse teise huvikooliga ja liidetav asutus lõpetab tegevuse;

3)     kool jaotatakse vähemalt kaheks huvikooliks jajagunev asutus lõpetab tegevuse.

14.3 Kooli tegevus lõpetatakse

1) kui riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta asutus õigusaktidega kehtestatud nõuetele;

2)     kui kooli ei ole võimalik või otstarbekas fmantseerida;

3)     kui kooli järele puudub vajadus;

4)     teistel seadusega ettenähtud juhtudel.

 

14.4        Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine toimub ainult pärast õppeperioodi lõppu.

14.5        Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse kirjalikult õppuritele,
lastevanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale vähemalt
neli kuud enne kooli õppeperioodi lõppu.

14.6        Tegevuse lõpetanud kooli õigused ja kohustused lähevad üle Narva Linnavolikogu poolt
määratud asutusele.

15. Kooli põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine

15.1       Kooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks Narva Linnavalitsus.

15.2       Põhimääruse, selle muutmise või täiendamise eelnõu töötab välja kooli direktor või
kõrgemalseisev ametiasutus ja esitab Narva Linnavalitsusele läbivaatamiseks ja kinnitamiseks.

15.3 Põhimääruse muutmine voi täiendamine toimub kooli hoolekogu, kooli direktori,
kõrgemalseisva ametiasutuse ja Narva Linnavalitsuse ettepanekul.

16. Määruse jõustumine

16.1     Määrus jõustub seadusega ettenähtud korras.

16.2     Narva Linnavalitsuse 29.12.2004.a määrus nr 1301 tunnistatakse kehtetuks.